1
/
et
1
naturasounds
🎧 Cannabis Sativa L. Meditsiinihelin - 429,62 Hz - H2O / 30 minutit
🎧 Cannabis Sativa L. Meditsiinihelin - 429,62 Hz - H2O / 30 minutit
Tavahind
€15,00 EUR
Tavahind
Soodushind
€15,00 EUR
Ühikuhind
/
kohta
Käibemaksuga.
Postikulud arvutatakse makseetapil.
Kättesaamisteenuse saadavust ei õnnestu laadida
Need need to müüa meie elektrofüsioloogia ja helimolekulaarkeemia alaste teadusuuringute toetuseks.
Täname teid panuse eest!
Need meloodiad on taime enda ja selle molekulaarse aktiivsuse toodetud, mida me mõõdame ja salvestame.
Olen selle kodeerinud .wav-vormingus 48 kHz diskreetimissageduse ja 24-bitise sügavusega ning häälestanud vastavalt Einsteini/Plancki võrrandi (h.f = mc2) arvutustele vee sagedusele 429,62 Hz. Kestus 30 minutit sügavaks sukeldumiseks taime hingeellu.
Head kuulamist!
Lisateabe, koostöö-/partnerlussoovide või muu info saamiseks palun saatke mulle sõnum.
kontakt: renaud@naturasounds.org
Täname teid panuse eest!
Need meloodiad on taime enda ja selle molekulaarse aktiivsuse toodetud, mida me mõõdame ja salvestame.
Olen selle kodeerinud .wav-vormingus 48 kHz diskreetimissageduse ja 24-bitise sügavusega ning häälestanud vastavalt Einsteini/Plancki võrrandi (h.f = mc2) arvutustele vee sagedusele 429,62 Hz. Kestus 30 minutit sügavaks sukeldumiseks taime hingeellu.
Head kuulamist!
Lisateabe, koostöö-/partnerlussoovide või muu info saamiseks palun saatke mulle sõnum.
kontakt: renaud@naturasounds.org
C. sativa L. pungade eeterlik õli sisaldab suures enamuses monoterpeene (92%) ja seskviterpeene (7%) (9). Muud vähemtähtsad ühendid, nagu estrid ja ketoonid, moodustavad samuti 1% eeterlikust õlist. Kaks peamist selles õlis leiduvat monoterpeeni on β-mütseen (67%) ja limoneen (16%) (9).
Bioloogiline aktiivsus
C. sativa L. on tuntud oma lehtedes ja õisikutes leiduvate psühhotroopsete ühendite (Δ-9-tetrahüdrokannabinool ja kannabinool) poolest (10), kuid sellel on ka muid bioloogilisi toimeid. Alles 80ndatest aastatest alates lubab USA toidu- ja ravimiamet (FDA) kasutada kanepit meditsiinilisel ja terapeutilisel otstarbel, et leevendada keemiaravi saavate patsientide iiveldust ja oksendamist (11). 2008. aastal läbi viidud metaanalüüs näitas, et kanep oli antiemeetikuna tõhusam võrreldes varasemalt kasutatud ravimitega (11). C. sativa L.-s sisalduvad kannabinoidid on tuntud ka oma antibakteriaalse potentsiaali poolest (12). Uuring on näidanud, et C. sativa L. peamised ühendid (kannabidiool, kannabikromeen, kannabigerool, Δ-9-tetrahüdrokannabinool ja kannabinool) omasid head antibakteriaalset toimet mitmesuguste metitsilliiniresistentsete Staphylococcus aureus'e (MRSA) tüvede vastu (3).
Keemiline fenotüüp (kemotüüp)
Kirjanduses on laialdaselt kirjeldatud kolme kemotüüpi: kemotüüp I, mis sisaldab kuivaine massi kohta üle 0,3% Δ-9-tetrahüdrokannabinooli (THC) ja alla 0,5% kannabidiooli (CBD). Seejärel vahepealne kemotüüp II, mis sisaldab peamise kannabinoidina peamiselt CBD-d ja varieeruvas kontsentratsioonis THC-d, ning kemotüüp III, mis sisaldab väga madalas kontsentratsioonis THC-d (13). Need erinevad kemotüübid näivad olevat seotud nende geograafilise päritoluga, mitte taimede keskkonna või pärilikkusega (13). Üks prantsuse uuring mainib, et on olemas muid kemotüüpide rühmi sõltuvalt taime tüübi kasutusotstarbest (narkootiline või kiutaim) ja taime kasvukliima omadustest. Need kemotüübid on iseloomustatavad järgmiselt (10):
Esimene kemotüüp on "narkootiline" tüüp (THC > 1% ja CBD = 0) ja kasvab soojas kliimas sellistes riikides nagu Mehhiko ja Lõuna-Aafrika.
Kemotüüp on ka "vahepealne narkootiline" tüüp (THC > 0,25% ja CBD > 0,5%) ning kasvab samuti soojas kliimas, kuid pärineb Vahemere maadest nagu Maroko ja Liibanon.
Kolmas kemotüüp on "kiu" tüüp (THC < 0,25% ja CBD > 0,5%), mis pakub tänu madalale THC-sisaldusele huvi kiutööstusele. See tüüp kasvab parasvöötmes ning on pärit Prantsusmaalt, Venemaalt ja Ungarist. Lisaks on "kiu" tüübi puhul võimalik eristada kahte muud kemotüüpi (I ja II), mis erinevad üksteisest eelkõige THC-sisalduse poolest (I: THC > 0,1%; II: THC < 0,05%).
See kemotüüpide vaheline eristus säilib olenemata taime arenguetapist ning on võimaldanud eelkõige saada tööstusliku kanepikasvatuse jaoks võimalikult madala THC-sisaldusega sorte (10).
Geograafilised erinevused
Mõned uuringud märgivad, et geograafiline päritolu mõjutab C. sativa L. keemilist koostist, hoolimata taime monotüüpsest perekonnast (14). Mõnikord näitab kirjandus, et kliima mõjutab ka taimes leiduvate kannabinoidide kogust. Üks uuring käsitles Inglismaa C. sativa L. kasvukeskkonda. See uuring näitab, et kui taime kasvatatakse soojas keskkonnas, on kannabinooli (CBN) sisaldus kõrgem, ning kui seda kasvatatakse parasvöötmes ja vähenenud valgustundide korral, on kannabidioolhappe (CBD) sisaldus kõrgem kui Δ-9-tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus (12). Lisaks on näidatud, et troopilises ja lähistroopilises kliimas kasvatatuna on THC kogus suurem kui CBN kogus. Teised uuringud on aga näidanud, et Mehhiko ja Türgi C. sativa L. puhul ei ilmnenud keemilises profiilis muutusi vastavalt erinevatele keskkonnamuutujatele (12).
Kasvutingimused
Erinevat tüüpi mullad on C. sativa L.-s sisalduvate kannabinoidide koguse seisukohalt näiliselt oluline tegur, kuid kliima ja geograafiline päritolu on taime koostist mõjutavate teguritena veelgi olulisemad (12,14). Siiski on läbi viidud palju uuringuid selle taime kasvu kohta seoses kiutootmist soodustavate teguritega. Muuhulgas mainivad mõned uuringud, et kui C. sativa L. põllukultuuridest välja pääseb, kasvab see paremini viljakas, kerges ja hästi kuivendatud pinnases kui pinnases, millel need omadused puuduvad (15). Lisaks võimaldaks turbamuld võrreldes mineraaliderikka mullaga suurendada okste harunemist (12). Mulla neutraalne pH tase oleks üks tegureid, mis soodustaks taime kasvu.
Mulla viljakus mängib samuti suurt rolli taime füsioloogias. Lämmastiku (N) sisaldus mõjutaks looduses taimede isas- ja emasloomade suhet ning võimaldaks samuti taimede vartel muutuda kõrgemaks ja jämedamaks, kuid pakkudes samal ajal kiududele nõrgemat vastupidavust (12,16). Seevastu fosfori (P) ja kaaliumi (K) rikas muld võimaldaks suurendada taime saagikust. Põud mõjutaks samuti kiudude kvaliteeti, suurendades nende toodangut, kuid vähendades samal ajal nende jämedust (17).
Bioloogiline aktiivsus
C. sativa L. on tuntud oma lehtedes ja õisikutes leiduvate psühhotroopsete ühendite (Δ-9-tetrahüdrokannabinool ja kannabinool) poolest (10), kuid sellel on ka muid bioloogilisi toimeid. Alles 80ndatest aastatest alates lubab USA toidu- ja ravimiamet (FDA) kasutada kanepit meditsiinilisel ja terapeutilisel otstarbel, et leevendada keemiaravi saavate patsientide iiveldust ja oksendamist (11). 2008. aastal läbi viidud metaanalüüs näitas, et kanep oli antiemeetikuna tõhusam võrreldes varasemalt kasutatud ravimitega (11). C. sativa L.-s sisalduvad kannabinoidid on tuntud ka oma antibakteriaalse potentsiaali poolest (12). Uuring on näidanud, et C. sativa L. peamised ühendid (kannabidiool, kannabikromeen, kannabigerool, Δ-9-tetrahüdrokannabinool ja kannabinool) omasid head antibakteriaalset toimet mitmesuguste metitsilliiniresistentsete Staphylococcus aureus'e (MRSA) tüvede vastu (3).
Keemiline fenotüüp (kemotüüp)
Kirjanduses on laialdaselt kirjeldatud kolme kemotüüpi: kemotüüp I, mis sisaldab kuivaine massi kohta üle 0,3% Δ-9-tetrahüdrokannabinooli (THC) ja alla 0,5% kannabidiooli (CBD). Seejärel vahepealne kemotüüp II, mis sisaldab peamise kannabinoidina peamiselt CBD-d ja varieeruvas kontsentratsioonis THC-d, ning kemotüüp III, mis sisaldab väga madalas kontsentratsioonis THC-d (13). Need erinevad kemotüübid näivad olevat seotud nende geograafilise päritoluga, mitte taimede keskkonna või pärilikkusega (13). Üks prantsuse uuring mainib, et on olemas muid kemotüüpide rühmi sõltuvalt taime tüübi kasutusotstarbest (narkootiline või kiutaim) ja taime kasvukliima omadustest. Need kemotüübid on iseloomustatavad järgmiselt (10):
Esimene kemotüüp on "narkootiline" tüüp (THC > 1% ja CBD = 0) ja kasvab soojas kliimas sellistes riikides nagu Mehhiko ja Lõuna-Aafrika.
Kemotüüp on ka "vahepealne narkootiline" tüüp (THC > 0,25% ja CBD > 0,5%) ning kasvab samuti soojas kliimas, kuid pärineb Vahemere maadest nagu Maroko ja Liibanon.
Kolmas kemotüüp on "kiu" tüüp (THC < 0,25% ja CBD > 0,5%), mis pakub tänu madalale THC-sisaldusele huvi kiutööstusele. See tüüp kasvab parasvöötmes ning on pärit Prantsusmaalt, Venemaalt ja Ungarist. Lisaks on "kiu" tüübi puhul võimalik eristada kahte muud kemotüüpi (I ja II), mis erinevad üksteisest eelkõige THC-sisalduse poolest (I: THC > 0,1%; II: THC < 0,05%).
See kemotüüpide vaheline eristus säilib olenemata taime arenguetapist ning on võimaldanud eelkõige saada tööstusliku kanepikasvatuse jaoks võimalikult madala THC-sisaldusega sorte (10).
Geograafilised erinevused
Mõned uuringud märgivad, et geograafiline päritolu mõjutab C. sativa L. keemilist koostist, hoolimata taime monotüüpsest perekonnast (14). Mõnikord näitab kirjandus, et kliima mõjutab ka taimes leiduvate kannabinoidide kogust. Üks uuring käsitles Inglismaa C. sativa L. kasvukeskkonda. See uuring näitab, et kui taime kasvatatakse soojas keskkonnas, on kannabinooli (CBN) sisaldus kõrgem, ning kui seda kasvatatakse parasvöötmes ja vähenenud valgustundide korral, on kannabidioolhappe (CBD) sisaldus kõrgem kui Δ-9-tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus (12). Lisaks on näidatud, et troopilises ja lähistroopilises kliimas kasvatatuna on THC kogus suurem kui CBN kogus. Teised uuringud on aga näidanud, et Mehhiko ja Türgi C. sativa L. puhul ei ilmnenud keemilises profiilis muutusi vastavalt erinevatele keskkonnamuutujatele (12).
Kasvutingimused
Erinevat tüüpi mullad on C. sativa L.-s sisalduvate kannabinoidide koguse seisukohalt näiliselt oluline tegur, kuid kliima ja geograafiline päritolu on taime koostist mõjutavate teguritena veelgi olulisemad (12,14). Siiski on läbi viidud palju uuringuid selle taime kasvu kohta seoses kiutootmist soodustavate teguritega. Muuhulgas mainivad mõned uuringud, et kui C. sativa L. põllukultuuridest välja pääseb, kasvab see paremini viljakas, kerges ja hästi kuivendatud pinnases kui pinnases, millel need omadused puuduvad (15). Lisaks võimaldaks turbamuld võrreldes mineraaliderikka mullaga suurendada okste harunemist (12). Mulla neutraalne pH tase oleks üks tegureid, mis soodustaks taime kasvu.
Mulla viljakus mängib samuti suurt rolli taime füsioloogias. Lämmastiku (N) sisaldus mõjutaks looduses taimede isas- ja emasloomade suhet ning võimaldaks samuti taimede vartel muutuda kõrgemaks ja jämedamaks, kuid pakkudes samal ajal kiududele nõrgemat vastupidavust (12,16). Seevastu fosfori (P) ja kaaliumi (K) rikas muld võimaldaks suurendada taime saagikust. Põud mõjutaks samuti kiudude kvaliteeti, suurendades nende toodangut, kuid vähendades samal ajal nende jämedust (17).
credits
välja antud 23. detsember 2020
Kaubanduslik potentsiaal
Mitmed uuringud kalduvad näitama, et C. sativa L. õli oleks majanduslikult väga huvitav kasutada biodiislina (18,19,20). Need uuringud on näidanud eelkõige seda, et olenevalt koristusajast oli taime biomassi kogus suurem, eriti sügisel, mis näitas selle tööstuse jaoks palju huvitavamat energiabilanssi (20). Teised uuringud on omakorda keskendunud C. sativa L. koore kasutamisele paberitootmise toorainena (21). Selle taime kasvuperioodil suureneb koores tselluloosi sisaldus ja väheneb ligniini sisaldus. Need omadused oleksid kasulikud eelkõige paberi vastupidavuse suurendamiseks tänu kõrgemale tselluloosisisaldusele. Lisaks on nende pikkade kiudude kvaliteet, mis sarnanevad okaspuude omadega, olnud uuringu objektiks, mis käsitles C. sativa L. kasutamist paberimassi (22) ja "Kraft"-tselluloosi toorainena (23). Uurimistöid on tehtud Cannabis sativa L. kasutamise kohta nii üksinda kui ka teiste taimedega koos, et ekstraheerida raskemetalle fütoekstraheerimise teel (24) saastunud lubjarikastest muldadest (25). Mitmed uuringud püüavad anda tekstiilitööstuse biojäätmetele uue elu ja C. sativa L. oleks sellise taaskasutuse tegemiseks hea kandidaat.
Lühidalt
Kirjanduses on vastavalt C. sativa L. geograafilisele päritolule määratletud kolm kemotüüpi;
Mulla tüüp ja selle koostis mõjutavad paljuski selle taime keemilist koostist;
Lisaks psühhotroopsetele omadustele on C. sativa L.-l huvitav ja hästi tõestatud antiemeetiline toime;
C. sativa L. kiud omavad paberitööstuse jaoks huvitavaid omadusi.
Viited
(1) Marie-Victorin. Flore Laurentienne; 3. trükk; Gaëtan Morin éditeur: Montréal, 2002.
(2) Small, E.; Pocock, T.; Cavers, P. B. The Biology of Canadian Weeds . 119 . Cannabis Sativa L . 2003.
(3) Appendino, G.; Gibbons, S.; Giana, A.; Pagani, A.; Grassi, G.; Stavri, M.; Smith, E.; Rahman, M. M. Antibacterial Cannabinoids from Cannabis Sativa: a Structure-activity Study. Journal of natural products 2008, 71, 1427–1430.
(4) Weinstein, B.; Paris-sud, U. Mise En Évidence De Deux Types Chimiques Chez Le Cannabis Sativa Originaire d’Afrique Du Sud. Phytochemistry 1977, 474, 9–12.
(5) Pacifico, D.; Miselli, F.; Micheler, M.; Carboni, A.; Ranalli, P.; Mandolino, G. Genetics and Marker-assisted Selection of the Chemotype in Cannabis Sativa L. Molecular Breeding 2006, 17, 257–268.
(6) Gouvernement du Canada. Santé Canada www.hc-sc.gc.ca/dhp-mps/marihuana/info/index-fra.php.
(7) Potter, D. J. A Review of the Cultivation and Processing of Cannabis (Cannabis Sativa L.) for Production of Prescription Medicines in the UK. Drug testing and analysis 2013, 6, 31–38.
(8) Fischedick, J. T.; Hazekamp, A.; Erkelens, T.; Choi, Y. H.; Verpoorte, R. Metabolic Fingerprinting of Cannabis Sativa L., Cannabinoids and Terpenoids for Chemotaxonomic and Drug Standardization Purposes. Phytochemistry 2010, 71, 2058–2073.
(9) Ross, S. a; ElSohly, M. a. The Volatile Oil Composition of Fresh and Air-dried Buds of Cannabis Sativa. Journal of natural products 1996, 59, 49–51.
(10) Fournier, G. Les Chimiotypes Du Chanvre ( Cannabis Sativa L .).
(11) Machado Rocha, F. C.; Stéfano, S. C.; De Cássia Haiek, R.; Rosa Oliveira, L. M. Q.; Da Silveira, D. X. Therapeutic Use of Cannabis Sativa on Chemotherapy-induced Nausea and Vomiting Among Cancer Patients: Systematic Review and Meta-analysis. European journal of cancer care 2008, 17, 431–443.
(12) Coffman, C. B.; Gentner, W. A. (1975) Cannabinoid Profile and Elemental Uptake of Cannabis Sativa L. as Influenced by Soil Characteristics (AJ). 1971.
(13) De Meijer, E. P. M.; Hammond, K. M.; Micheler, M. The Inheritance of Chemical Phenotype in Cannabis Sativa L. (III): Variation in Cannabichromene Proportion. Euphytica 2008, 165, 293–311.
(14) Hemphill, J. K.; Turner, J. C.; Mahlberg, P. G. Cannabinoid Content of Individual Plant Organs from Different Geographical Straiks of Cannabis Sativa L. Journal of natural products 1980, 43, 112–122.
(15) Stearn, W. T. The Botany and Chemistry of Cannabie : the Cannabis Plant Botanical Characteristics; Churchill, J., Ed.; C.R.B. Joy.; Londre, 1970; pp. 1–11.
(16) Werf, H. M. G.; Berg, W. Nitrogen Fertilization and Sex Expression Affect Size Variability of Fibre Hemp (Cannabis Sativa L.). Oecologia 1995, 103, 462–470.
(17) Amaducci, S.; Zatta, A.; Pelatti, F.; Venturi, G. Influence of Agronomic Factors on Yield and Quality of Hemp (Cannabis Sativa L.) Fibre and Implication for an Innovative Production System. Field Crops Research 2008, 107, 161–169.
(18) Li, S.-Y.; Stuart, J. D.; Li, Y.; Parnas, R. S. The Feasibility of Converting Cannabis Sativa L. Oil into Biodiesel. Bioresource technology 2010, 101, 8457–8460.
(19) Prade, T.; Finell, M.; Svensson, S.-E.; Mattsson, J. E. Effect of Harvest Date on Combustion Related Fuel Properties of Industrial Hemp (Cannabis Sativa L.). Fuel 2012, 102, 592–604.
(20) Prade, T. Industrial Hemp ( Cannabis Sativa L .) – a High-Yielding Energy Crop; 2011.
(21) Van der Werf, H. M. G.; Harsveld van der Veen, J. E.; Bouma, a. T. M.; Ten Cate, M. Quality of Hemp (Cannabis Sativa L.) Stems as a Raw Material for Paper. Industrial Crops and Products 1994, 2, 219–227.
(22) Mathijssen, W. J. M.; Haverkort, J. The Potential of Hemp ( Cannabis Sativa L .) for Sustain- Able Fibre Production : a Crop Physiological Appraisal. 1996, 109–123.
(23) Dutt, D.; Upadhyaya, J. S.; Tyagi, C. H.; Kumar, a.; Lal, M. Studies on Ipomea Carnea and Cannabis Sativa as an Alternative Pulp Blend for Softwood: An Optimization of Kraft Delignification Process. Industrial Crops and Products 2008, 28, 128–136.
(24) Citterio, S.; Santagostino, A.; Fumagalli, P.; Prato, N.; Ranalli, P.; Sgorbati, S. Heavy Metal Tolerance and Accumulation of Cd , Cr and Ni by Cannabis Sativa L . 2003, 243–252.
(25) Meers, E.; Ruttens, a; Hopgood, M.; Lesage, E.; Tack, F. M. G. Potential of Brassic Rapa, Cannabis Sativa, Helianthus Annuus and Zea Mays for Phytoextraction of Heavy Metals from Calcareous Dredged Sediment Derived Soils. Chemosphere 2005, 61, 561–572.
Kaubanduslik potentsiaal
Mitmed uuringud kalduvad näitama, et C. sativa L. õli oleks majanduslikult väga huvitav kasutada biodiislina (18,19,20). Need uuringud on näidanud eelkõige seda, et olenevalt koristusajast oli taime biomassi kogus suurem, eriti sügisel, mis näitas selle tööstuse jaoks palju huvitavamat energiabilanssi (20). Teised uuringud on omakorda keskendunud C. sativa L. koore kasutamisele paberitootmise toorainena (21). Selle taime kasvuperioodil suureneb koores tselluloosi sisaldus ja väheneb ligniini sisaldus. Need omadused oleksid kasulikud eelkõige paberi vastupidavuse suurendamiseks tänu kõrgemale tselluloosisisaldusele. Lisaks on nende pikkade kiudude kvaliteet, mis sarnanevad okaspuude omadega, olnud uuringu objektiks, mis käsitles C. sativa L. kasutamist paberimassi (22) ja "Kraft"-tselluloosi toorainena (23). Uurimistöid on tehtud Cannabis sativa L. kasutamise kohta nii üksinda kui ka teiste taimedega koos, et ekstraheerida raskemetalle fütoekstraheerimise teel (24) saastunud lubjarikastest muldadest (25). Mitmed uuringud püüavad anda tekstiilitööstuse biojäätmetele uue elu ja C. sativa L. oleks sellise taaskasutuse tegemiseks hea kandidaat.
Lühidalt
Kirjanduses on vastavalt C. sativa L. geograafilisele päritolule määratletud kolm kemotüüpi;
Mulla tüüp ja selle koostis mõjutavad paljuski selle taime keemilist koostist;
Lisaks psühhotroopsetele omadustele on C. sativa L.-l huvitav ja hästi tõestatud antiemeetiline toime;
C. sativa L. kiud omavad paberitööstuse jaoks huvitavaid omadusi.
Viited
(1) Marie-Victorin. Flore Laurentienne; 3. trükk; Gaëtan Morin éditeur: Montréal, 2002.
(2) Small, E.; Pocock, T.; Cavers, P. B. The Biology of Canadian Weeds . 119 . Cannabis Sativa L . 2003.
(3) Appendino, G.; Gibbons, S.; Giana, A.; Pagani, A.; Grassi, G.; Stavri, M.; Smith, E.; Rahman, M. M. Antibacterial Cannabinoids from Cannabis Sativa: a Structure-activity Study. Journal of natural products 2008, 71, 1427–1430.
(4) Weinstein, B.; Paris-sud, U. Mise En Évidence De Deux Types Chimiques Chez Le Cannabis Sativa Originaire d’Afrique Du Sud. Phytochemistry 1977, 474, 9–12.
(5) Pacifico, D.; Miselli, F.; Micheler, M.; Carboni, A.; Ranalli, P.; Mandolino, G. Genetics and Marker-assisted Selection of the Chemotype in Cannabis Sativa L. Molecular Breeding 2006, 17, 257–268.
(6) Gouvernement du Canada. Santé Canada www.hc-sc.gc.ca/dhp-mps/marihuana/info/index-fra.php.
(7) Potter, D. J. A Review of the Cultivation and Processing of Cannabis (Cannabis Sativa L.) for Production of Prescription Medicines in the UK. Drug testing and analysis 2013, 6, 31–38.
(8) Fischedick, J. T.; Hazekamp, A.; Erkelens, T.; Choi, Y. H.; Verpoorte, R. Metabolic Fingerprinting of Cannabis Sativa L., Cannabinoids and Terpenoids for Chemotaxonomic and Drug Standardization Purposes. Phytochemistry 2010, 71, 2058–2073.
(9) Ross, S. a; ElSohly, M. a. The Volatile Oil Composition of Fresh and Air-dried Buds of Cannabis Sativa. Journal of natural products 1996, 59, 49–51.
(10) Fournier, G. Les Chimiotypes Du Chanvre ( Cannabis Sativa L .).
(11) Machado Rocha, F. C.; Stéfano, S. C.; De Cássia Haiek, R.; Rosa Oliveira, L. M. Q.; Da Silveira, D. X. Therapeutic Use of Cannabis Sativa on Chemotherapy-induced Nausea and Vomiting Among Cancer Patients: Systematic Review and Meta-analysis. European journal of cancer care 2008, 17, 431–443.
(12) Coffman, C. B.; Gentner, W. A. (1975) Cannabinoid Profile and Elemental Uptake of Cannabis Sativa L. as Influenced by Soil Characteristics (AJ). 1971.
(13) De Meijer, E. P. M.; Hammond, K. M.; Micheler, M. The Inheritance of Chemical Phenotype in Cannabis Sativa L. (III): Variation in Cannabichromene Proportion. Euphytica 2008, 165, 293–311.
(14) Hemphill, J. K.; Turner, J. C.; Mahlberg, P. G. Cannabinoid Content of Individual Plant Organs from Different Geographical Straiks of Cannabis Sativa L. Journal of natural products 1980, 43, 112–122.
(15) Stearn, W. T. The Botany and Chemistry of Cannabie : the Cannabis Plant Botanical Characteristics; Churchill, J., Ed.; C.R.B. Joy.; Londre, 1970; pp. 1–11.
(16) Werf, H. M. G.; Berg, W. Nitrogen Fertilization and Sex Expression Affect Size Variability of Fibre Hemp (Cannabis Sativa L.). Oecologia 1995, 103, 462–470.
(17) Amaducci, S.; Zatta, A.; Pelatti, F.; Venturi, G. Influence of Agronomic Factors on Yield and Quality of Hemp (Cannabis Sativa L.) Fibre and Implication for an Innovative Production System. Field Crops Research 2008, 107, 161–169.
(18) Li, S.-Y.; Stuart, J. D.; Li, Y.; Parnas, R. S. The Feasibility of Converting Cannabis Sativa L. Oil into Biodiesel. Bioresource technology 2010, 101, 8457–8460.
(19) Prade, T.; Finell, M.; Svensson, S.-E.; Mattsson, J. E. Effect of Harvest Date on Combustion Related Fuel Properties of Industrial Hemp (Cannabis Sativa L.). Fuel 2012, 102, 592–604.
(20) Prade, T. Industrial Hemp ( Cannabis Sativa L .) – a High-Yielding Energy Crop; 2011.
(21) Van der Werf, H. M. G.; Harsveld van der Veen, J. E.; Bouma, a. T. M.; Ten Cate, M. Quality of Hemp (Cannabis Sativa L.) Stems as a Raw Material for Paper. Industrial Crops and Products 1994, 2, 219–227.
(22) Mathijssen, W. J. M.; Haverkort, J. The Potential of Hemp ( Cannabis Sativa L .) for Sustain- Able Fibre Production : a Crop Physiological Appraisal. 1996, 109–123.
(23) Dutt, D.; Upadhyaya, J. S.; Tyagi, C. H.; Kumar, a.; Lal, M. Studies on Ipomea Carnea and Cannabis Sativa as an Alternative Pulp Blend for Softwood: An Optimization of Kraft Delignification Process. Industrial Crops and Products 2008, 28, 128–136.
(24) Citterio, S.; Santagostino, A.; Fumagalli, P.; Prato, N.; Ranalli, P.; Sgorbati, S. Heavy Metal Tolerance and Accumulation of Cd , Cr and Ni by Cannabis Sativa L . 2003, 243–252.
(25) Meers, E.; Ruttens, a; Hopgood, M.; Lesage, E.; Tack, F. M. G. Potential of Brassic Rapa, Cannabis Sativa, Helianthus Annuus and Zea Mays for Phytoextraction of Heavy Metals from Calcareous Dredged Sediment Derived Soils. Chemosphere 2005, 61, 561–572.
Jaga
