Multiinstrumentalist alates 1995. aastast, Renaud Ruhlmann alustas muusikuteed
tänu Claude Valli õpetustele Belfort’is.
Juba üle 30 aasta on ta uurinud muusikat ja helisid nende kõikvõimalikes vormides.

2015. aastal, elades Ladina-Ameerikas,
hakkas ta uurima heli terapeutilist mõõdet.
Teda tutvustasid 432 Hz sagedusele sellised muusikud
nagu kollektiiv Balam Ajpu või Ishto Juevez.

Naasnud 2016. aastal Prantsusmaale, võttis ta ühendust paljude muusikaspetsialistide,
aga ka 432 Hz sagedust kasutavate heliterapeutide ning teadlastega,
et mõista paremini selle sageduse, selle muusikalise helihargi omadusi
ja selle seost meid ümbritsevate elementidega.

Just koostöö prof Marc Henryga võimaldas avada 432 Hz «müsteeriumi»,
häälestades ühiselt vee (H2O) sagedust. 2015. aastal oma raamatus "Musique et physique quantique"
oli Marc Henry pakkunud välja sageduseks 54 Hz.
Kuna ta ise muusik ei ole, vajas ta kohtumist helipraktikuga,
et seda arvutust vajaliku täpsusega viimistleda.

Nii sündiski kuulus 429,62 Hz, mis võimaldab mõista seost
432 Hz sageduse ja meie kehas oleva vee vahel ning selgitada, miks see sagedus meile nii hästi mõjub.

Nagu öeldakse: see voolab allikast.

Sellele 2019. aasta lõpu avastusele järgnes põhjalik uurimistöö
teiste bioühilduvate sageduste kohta, nagu Mendelejevi perioodilisustabeli elementide sagedused.
Alates 2023. aasta jaanuarist on uuritud uut seost veega
läbi Washingtoni ülikooli professori Gerald Pollacki tööde
ja tema vee 4. oleku teooria (valem H3O2⁻).

Pärast seda, kui ta oli 2020. aastal selgitanud 432 Hz ja H2O vee vahelist seost
ning seda avalikult tutvustanud oma raamatus "La Mélodie secrète des végétaux" (Éditions Trédaniel, 2021),
suutis Renaud valgustada ka teist sümboolset heliharki:
saksa barokkmuusika oma, mida kasutasid heliloojad
nagu Johann Sebastian Bach või Johann Pachelbel.
See töö toob esile seose vee 4. oleku, selle sageduse
ja selle harmoonia vahel, mida inimesed on läbi muusikalise kunsti alati otsinud.

See avastus läheb veelgi kaugemale tänu H3O2⁻ vee sagedusele, mis on arvutatud 417,60 Hz peale.
Nimelt, kui koostada naturaalne heliredel Zarlino meetodil,
võttes aluseks 7,83 Hz – Schumanni resonantsi esimene harmoonik –,
jõuame täpselt sama 417,60 Hz sageduseni La3 noodi puhul,
mida kasutatakse muusikainstrumentide häälestamiseks.

Seega näib see sagedus olevat ühendatud nii vee kui ka Maaga, mis on Renaudi sõnul
märk selle fundamentaalsest väärtusest elu elementide keskel.

Terapeudi palvel julgeski Renaud valmistada originaalseid ja ainulaadseid heliharke,
mis on häälestatud vee sagedustele, et jagada oma avastusi ja sillutada teed
korratavatele bioresonantsi vaatlustele,
võimaldades harmoniseerida meie füüsiliste ja peenkehade vett.

Neid heliharke saab kasutada ka loomade ja taimede puhul.
Sageduste albumid, mis on spetsiaalselt loodud vee sageduste ümber,
võimaldavad aga harmoniseerida lisaks kohtasid või meie joogivett, kasutades selleks seadmeid nagu kõlarid (heli- või luujuhtivusega).

See on suur avastus kõigile, kes tunnevad huvi vibratsioonide,
vee ja võimaluste vastu harmoniseerida elu kõigis selle vormides.

Me oleme vesi, seega oli vajalik ja ilmselge leida taas ühendus, et häälestada end
õigete heliharkide ja elulätte sageduste järgi.