Elusümfoonia
Algupärasest vibratsioonist helikunstini:
Elu biokeemiline harmoonia
Esitan siinkohal peamised tööd, mis on võimaldanud mul põhjalikult uurida sageduste valdkonda ja nende biokeemilist seost organismiga.
See on viinud enam kui 3 aastat kestnud "helilise molekulaarkeemia" alaste uuringute arendamiseni. Terapeutilised helihargid on üks tulemustest, mis on seotud minu fundamentaalsete uuringutega "taimede laulu" vallas.
Siin on loetelu peamistest viidetest ja mõjutajatest:
- Elektrofüsioloogia (Sir Jagadish Chandra Bose)
- Vesi ja keerisega dünamiseerimine (Viktor Schauberger)
- Epigeneetika (Joël De Rosnay)
- Biokommunikatsioon (Cleve Backster)
- Kosmiline oktaav (Hans Cousto)
- Proteoodide teooria (Joël Sternheimer)
Elektrofüsioloogia (Sir Jagadish Chandra Bose)
Ta viis läbi muljetavaldava hulga katseid ja lõi arvukalt mõõteseadmeid, sealhulgas kreskograafi, mis võimaldas juba ligi 110 aastat tagasi mõõta taime elektrilist aktiivsust.
Botaaniku ja loodusearmastajana aitas Jagadish Chandra Bose paremini mõista taimede käitumist ning pakkus tõendeid, et taimeriik toimib füsioloogilisel ja bioloogilisel tasandil väga sarnaselt loomariigiga. Seega laiemalt võttes ka inimestega.
Ta tegi mitmeid tähelepanekuid taimede aktiivsete omaduste vooruste ja nende võime kohta keskkonda reguleerida või taas-harmoniseerida.
Klõpsake siin, et laadida tasuta alla raamat "Võrdlev elektrofüsioloogia":
https://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k9792692x.texteImage
Vesi (Viktor Schauberger)
Viktor Schauberger oli elu tsüklite ja vee mõju keskkonnale jälgija.
1920. aastate paiku, jälgides oma kodukandi mägiojade forelle, hakkas Viktor Schauberger (1885–1958) mõtlema, kuidas need forellid suudavad kiires voolus liikumatult püsida. Tema uurimisküsimus keskendus peamiselt sellele, millist tehnikat nad kasutasid, et ületada keeriseid (vee keeristusi) ja tõusta koskedest üles ilma liigsete pingutusteta.
Keerise kuju ja spiraalne liikumine, mida vesi moodustab, võimaldab dünamiseerida elemente, mida stimuleerib see looduslikult keskkonna juhitud vool.
Epigeneetika (Joël De Rosnay)
Joël de Rosnay, teaduste doktor, on Pariisi La Villette'i teadus- ja tööstuslinnaku tuleviku-uuringute ja hindamise direktor.
Aastatel 1975–1984 oli ta Pasteuri Instituudi uuringute rakendusdirektor.
Ta on olnud ka Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) teadur ja õppejõud bioloogia ja informaatika valdkonnas, Prantsusmaa suursaatkonna teadusatašee Ameerika Ühendriikides ja Euroopa ettevõtete arendusühingu ("riskikapitali" ettevõte) teadusdirektor.
Ta tunneb erilist huvi kõrgtehnoloogiate ja süsteemiteooria rakenduste vastu.
Raamatus "Elu sümfoonia" selgitab ta epigeneetika kaudu, kuidas reguleerida oma tervist kuni DNA muutmiseni välja, rakendades igapäevaelus põhilisi printsiipe.
Veel üks nägemus harmooniast, mida elu ja meie suhtlus teiste elusorganismidega pakub, et säilitada ökosüsteemide tasakaal.
Biokommunikatsioon (Cleve Backster)
Cleve Backsteri tööd on üha enam tunnustatud ning California HeartMathi instituut jätkab tema uuringute arendamist ja panustab liikidevahelise biokommunikatsiooni mõistmisse erinevate projektide kaudu, sealhulgas "Tree rhythm".
Cleve Backster kasutab mõistet "esmane taju", uurides taimede käitumist erinevates olukordades, mis nõuavad taimelt valikute tegemist.
Suuremates läbi viidud katsetes konfronteeris ta taimi inimeste kavatsustega, teiste elusorganismide, nagu loomade, stressireaktsioonidega või uuris taimedevahelist interaktsiooni, et mõista nende biokommunikatsiooni.
Kosmiline oktaav (Hans Cousto)
1978. aastal avastas Šveitsi matemaatik ja muusikateadlane Hans Cousto KOSMILISE OKTAAVI loodusseaduse kui sideme erinevate perioodiliselt korduvate loodusnähtuste, nagu planeetide orbiidid, aeg, värvid, rütmid ja helikõrgused, vahel.
Paljudes eksistentsi valdkondades – makrokosmosest mikrokosmoseni – saab vaadelda harmoonilisi võnkumisi.
Resonantsinähtus on neile omane. Võnkumised kanduvad edasi ja stimuleerivad teisi võnkumisi (ladina keeles re-sonare = uuesti kõlama).
Maa pidev pöörlemine põhjustab näiteks meie ärkveloleku ja une rütmi või päikese tsüklid määravad looduse kasvurütmid.
Maa elu heaolu nimel on soovitatav tekitatud vibratsioonid kunstlikult ja kunstipäraselt häälestada meie planeedi looduslike rütmidega.
Proteoodid (Joël Sternheimer)
Genoodika on teadus, mis on arenenud proteoodide teooria ümber.
See võimaldab arvutada aminohappejadasid, et stimuleerida või pärssida teatud valke, peamiselt põllumajanduses.
Töötades molekulide vibratsiooninähtusega, soovis Joël näha, kas saaksime "mängida" muusikat molekulide sagedustest, nagu aminohapped. Tema teooriat kasutatakse, kuid see jääb ligikaudseks, sest molekuli sagedus peab, nagu me tõestame, püsima just nimelt õigel "sagedusel", mitte olema seotud muusikalise noodiga tempereeritud helireas koos määratletud helihargiga, mis ei vasta samale sagedusele.
See moonutab mitmeid parameetreid, sealhulgas esialgse informatsiooni täpset kõrgust.
Need tööd on võimaldanud meil parandada arusaama elu harmoonilisest toimimisest, kus helilised vahemikud kahe loodusliku sageduse vahel ei vasta muusikalises praktikas "tuntud" intervallidele.
See ongi looduse kunst, jagada meiega nüansside rikkust, mille olemust ja päritolu teab ainult tema ise.
Taimede laul (Renaud Ruhlmann)
Ja siin ma olen.
Et tutvustada teile elu sümfooniat, üht põnevaimat seiklust, mis on loodud tänu "taimede laulule".
Olen üks elektrofüsioloogilise uurimistöö pioneere, kes ühendab kunsti ja teaduse, et mõista liikidevahelist biokommunikatsiooni.
Suurem osa minu tööst sageduste alal toimub tänu viljakale koostööle taimeriigiga, mille käigus mõõdan ja analüüsin nende biokeemilisi signaale, mida ma teisendan kuuldavateks helideks.
Lõin 2019. aastal esimese heliapteegi (herboristerie sonore) ja olen alates 2016. aastast arendanud töid sageduste ja nende terapeutilise kasutamise alal.
Just uue taimede aktiivsust mõõtva seadme loomise kaudu suunasin oma tööd uurima vibratsioonilist seost taimede lauluhelide ja molekulide sageduste vahel, tuginedes proteoodide leidudele. Nii on minu uurimistegevus alates 2021. aastast laienenud, et paremini mõista ja kasutada täpseid sagedusi, mis on seotud elusorganismide biokeemiliste tegevuste ja molekulaarsete vibratsioonidega.
Loodus räägib meiega, kuulakem teda.